jah, elu polnud meitel ammu üldse miski lill!
sest lõhki aetud oli viimne kannatuste pill!
see väljapoole paistis ainult justkui oleks chill,
kuid samal ajal tegi valu nagu vesivill...
transrasvad, kräpp ja miski sodi kõikjal toidu koostes...
mees ametivisiidil kuskil Lõuna-Eestis, Moostes...
rulluisu rattalaagrid olid lootusetult roostes
ja sestap Veskimäelt sai seekord põgenetud joostes.
ta ennast üles leida püüdis juba mitu kuud.
käis joogafestil, mediteeris, näitas meil tattood...
kuid selleks kõigeks polnud vaja üldse miskit muud,
kui anda lihtsalt klaabis nunnul konnasööjal suud.
nüüd selle kauni Ärma talu hurmava miljööga
on pikaks ajaks perenaisel ilmselt lõpp ja kööga.
kõik see mis tulnud esileedi raske-raske tööga
sai alla loputatud vetsust ainult ühe "ö"-ga...
